Suured materjalitükid tuleb esmalt purustaja abil purustada vajaliku osakese suuruseni, seejärel toimetada liftiga säilituspunkrisse ja lõpuks söötja abil ühtlaselt, kvantitatiivselt ja pidevalt põhijahvatuskambrisse toita. Töötamise ajal lisatakse purustatav materjal masinasse korpuse küljel oleva etteandepunkri kaudu. Lihvimisrullid, mis on riputatud peamise lihvimiskambri ämblikuraamile, pöörlevad ümber vertikaaltelje, samal ajal pöörlevad ümber oma telje. Tsentrifugaaljõu tõttu pöörlemisel pöörlevad lihvrullid väljapoole, surudes tihedalt vastu lihvrõngast. Kaabits kühveldab materjali ja toimetab selle lihvimisrullikute ja lihvrõnga vahele, kus rullide veeremis- ja muljumistegevus saavutab materjali purustamise eesmärgi.
Pulbrimisprotsess: Pärast jahvatamist puhub puhur õhku põhikorpusesse, segades pulbrit. Seejärel sorteeritakse see pulber jahvatuskambri kohal asuva analüsaatori abil. Analüsaator kasutab pulbri klassifitseerimiseks sisemise tiiviku pöörlemisel tekkivat tsentrifugaaljõudu ja õhuvoolu takistusjõudu. Jäme pulber, mis ei vasta peenuse nõuetele, paisatakse vastu silindri seina ja kukub tsentrifugaaljõu toimel tagasi jahvatuskambrisse. Spetsifikatsioonidele vastav pulber siseneb õhuvooluga tsüklonkollektorisse ja väljub valmistootena läbi pulbri väljalaskeava. Õhuvool pöördub tagasi ventilaatorisse suure tsüklonikollektori ülaosas asuva tagasivoolutoru kaudu. Õhuvoolutee on ümmargune ja voolab negatiivse rõhu all. Suurenenud õhuhulk tsirkuleerivas õhutees juhitakse välja ventilaatori ja põhiseadme vahelise heitgaasikanali kaudu ning siseneb puhastamiseks väikesesse tsüklonikollektorisse. Mõned seadmed on varustatud pulss-kottfiltriga jääkõhu sügavpuhastamiseks, et täita keskkonnaheite norme. Lisaks integreerivad kaasaegsed peenestusseadmed sageli automaatse juhtimissüsteemi, et saavutada lihvimisrulli rõhu, kaugjuhtimise ja rikete diagnoosimise täpne juhtimine, parandades seeläbi töö stabiilsust ja automatiseerimist.